Isethulo
Umnyaka we-2006 usikhumbuzo seminyaka emihlanu yokusungulwa komThetho wokuKhuthazwa kokuFikelelwa kweLwazi, 2000 ( i-PAIA namkha umThetho ). Ebantwini abanengi ebegade babandakanyeka khulu ekuphumelelisweni komThetho lo, lokhu kuzwakala kuyipumelelo ekulu. Nokho inengi labantu alinawo umbono onjengalo. Labo-ke babantu okuthe ngebanga lokungabi nelemuko kanye nemiraro eyavela ngesizathu sokobana iinhlangano zomphakathi zaba neendlela ezibogabogako zokuphumelelisa umThetho lo, azange basebenzise ngokuzeleko ilungelo labo lokufikelela ilwazi. Phezu kobana i-PAIA ingeminye yemithetho etjhaphulukileko yekululeko yelwazi ephasini, iragele phambili ukunanyathelwa miraro emayelana nokuphumelelisa. Lokhu kubangwa ziinzathu ezinengi ezinye zazo okungezilandelako:
Ukungabi nelemuko kwamalunga womphakathi kanye nabagugudlheli belwazi mayelana nelungelo,
Ukungabi nomthangalasisekelo ofaneleko nodingekeka malungana nokuphumeleliswa okufaneleko komThetho, isib. ukugcinwa kwamarikhodi okubogabogako kanye nokungaqatjhwa kwamaSekela weenKhulu zeLwazi, kanye
Ukungahlonyiswa ngamandla kweensebenzi zombuso kobana zithathe iinqunto ngebanga lomkhuba owadlulako wokugugudlhela ifihlo.
IKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika iyethemba bonyana iNcwajana le izakusiza ukuqeda imiraro yokuphumelelisa esoloko yanamathela i-PAIA ukusukela ngesikhathi sokusungulwa kwayo, ngokuveza ukuyelela okudlula kwaphambilini kumalunga womphakathi kanye neensebenzi zombuso okuzokufanela bonyana basebenze khulu ekusizeni abantu ngamalanga.
INcwajana le yabuthelelwa ngokweminqopho emithathu elandelako:
Ukwenza lula i-PAIA kanye nokutlama isisetjenziswa esilula nesingasetjenziswa begodu sifikelelwe babantu boke,
Ukulemukisa umphakathi kanye neensebenzi zombuso ngobukhona bomThetho lo, begodu
Nokusiza ukwephula umkhuba wokugodla ifihlo omile bewanzinza okungiwo okhandela ukukhamba kuhle kwelwazi.
Godu iNcwajana le kunethemba lokobana izakukhanyisa iindaba eziphatheleneko malungana nokuvulwa kwamarikhodi nokugcinwa okufaneleko kwawo amarikhodi. Nakube amarikhodi akagcinwa ngendlela efaneleko lokho kungarholela ekutheni labo ababawa amarikhodi bazifumane bakhokha imali enengi tle ngebanga lokobana kuzakuthatheka isikhathi eside kufunanwa nawo amarikhodi lawa. Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana amarikhodi agcinwe kuhle begodu lokhu kufaka ukuphathwa kanye nokuhlaziywa kwawo kwangamalanga.
Kokugcina, kuqakathekile bonyana kube kunengi okwenziwako ukuhlakaza nanyana ngimuphi umqondo kanye nezenzo ezifuna ukwenza ilwazi bona libe yirhwebo bese lifikelelwa kwaphela ngabasemafutheni ngokwenza ikambiso le ibe budisi kwamambala emntwini ngamunye onganalitho kobana ayizwisise nangokwenza bonyana ukufunyanwa kwamarikhodi kubize khulu kwamambala. Ukufikeleleka kwelwazi kusisekelo kanye nokuphila kwedemokhrasi yethu. Kusisetjenziswa esiqakathekileko sokwenza bonyana labo abaphetheko babe nesibopho. Ngalokho kuqakathekile bonyana boke abantu bekhethu khulukhulu abadinywa amathuba nabagandalelweko emphakathini basebenzise ilunglo labo ngokuzeleko.
Isidingo seNcwajana le sibonakele ngemva kokuhlonywa kwesiGaba se-10 somHlahlandlela we-PAIA, okwaba ngomhlaka 1 kuNtaka 2005. Kwakhanya bonyana njengombana umHlahlandlela ulisizo kumalunga womphakathi, iPAIA idinga ukwenziwa lula ukuze ifundeke begodu ifumaneke lula emiphakathini yekhethu. INcwajana le godu itjhugululelwe emalimini alitjhumi nanye asemthethweni begodu iyatholakala ngomgwalo we-Braille kanti-ke ifumaneka begodu isebenziseka lula tle.
Ukutjhida emkhubeni wokugugudlhela ifihlo nokungabi besibopho ukuya emkhubeni wokwenza izinto emkhanyweni kanye nokuba nesibopho kulitjhijilo elikhulu. Ngalokho kuqakatheke khulu bonyana izakhamuzi zeSewula Afrika kanye nabasebenzi balemukiswe nge-PAIA, nokobana lingababhadekela njani ilungelo lokufumana ilwazi. Ukufaka isandla ekambisweni yedemokhrasi kungaphumelela kwaphela nakube kukufaka isandla okucacileko. Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana i-PAIA ifikelela ngaphezu kwamalungelo wepolotiki yomphakathi ajayelekileko, nokobana ingezelela ihlangothi elitjha eenkulumiswaneni zomphakathi ngeendaba zangamalanga okumele izakhamuzi ziqalane nayo.
I-PAIA isekabeni ekutjhugululweni komphakathi wekhethu. Ikhuthaza idemokhrasi yokuhlanganyela lapha izakhamuzi zenza khona bona umbuso wazo kanye namabubulo wangasese abe nokuziphendulela. INcwajana le ingeminye yemizamo ebuya kuKhomitjhini yokwenza bona umThetho lo ujayeleke, kokuqinisekisa bonyana izakhamuzi ziwusebenzisa ngendlela yokobana zizuze. Ukuqakatheka kanye nobungako bendima yomthethosisekelo weKhomitjhini mayelana nokuyelela kanye nokubika qobe mnyaka ngokuphathelene nokuzuzwa kwamalungelo wehlalo yomphakathi, kubonakala ngokuzibophelela kwayo ngaphasi kwe-PAIA ukuqinisekisa bonyana umThetho usetjenziswa ngepumelelo. Njengelunga lomphakathi, ungasebenzisa i-PAIA ukukhombela indlela yokufikelela amarikhodi akhombisa ihlelo lombuso malungana nokwakhiwa kwezindlu, ukutjhejwa kwamaphilo kanye nokuhlinzekwa kwezefundo. INcwajana inqophe ukuqinisekisa bonyana amalunga azisa i-PAIA njengesandla esingasetjenziselwa ukufikelela amanye amalungelo.
UKomitjhinara unethemba elikhulu lokobana iNcwajana le izakuba sisetjenziswa esiqakathekileko ebantwini bekhethu nabenza isibawo sokusebenzisa ilungelo labo lokufumana ilwazi.
UKomitjhinara ophethe zamalungelo wokufikelelwa kwelwazi
IKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika
IMIQONDOMAGAMA EQAKATHEKILEKO
ENcwajaneni le, umThetho wokuKhuthaza ukuFikelelwa kweLwazi, 2000 uzakuthiwa yi- PAIA namkha umThetho ngokudlhegana.
IKhotho kutjho ikhotho lapha umuntu angenza khona isibawo sokurarululwa komraro. Amakhotho lawa yi: Khotho yomThethosisekelo esebenza ngokwesigaba 167 (a) somThethosisekelo namkha iKhotho ePhakemeko namkha enye ikhotho enesikhundla esifanako namkha iKhotho kaMarhastrata engaba ngokuvamileko namkha mayelana nezinga elitjhwiweko leenqunto ngokomThetho lo, ehlonywe nguNgqongqotjhe wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo ngesaziso kuGazethe begodu okuyikhotho ephethwe nguMarhistrata namkha umarhistrata ongezelelako obekwe ngokwesigaba 91A endawenakhe yokuphatha a iqunto lesikhulu selwazi namkha isiphathimandla esifaneleko sehlangano yomphakathi namkha ihloko yehlangano yangasese lithethwe;
b ihlangano yomphakathi namkha ihlangano yangasese ephatheleneko inendawayo ekulu yokuphathwa namkha yebhisimisi; namkha c umbawi namkha umhlanganyeli wesithathu ophatheleneko umhlali onzinzileko namkha ojayelekileko.
TJHEJA:
Iimali inani lemali elikhokhwa malungana nokulungisa isibawo. I-PAIA ihlinzeka ngeemali zesibawo nezokufikelela. Imali yokubawa ikhokhwa ekuthomeni kwekambiso lokha nakulethwa iforomo lokubawa. Imali yokufikelela malungana nesikhathi esithathwa namkha esisetjenziswe nakufunwa nalokha nakulungiselelwa amarikhodi abawiweko. Umbawi ozibawela ngokwakhe akakhokhi imali yokubawa. Isihlomelelo A sinerhelo leemali ezikhokhwako.
Ihloko malungana nehlangano yangasese, kutjho, lokha nakumumuntu mbala, umuntu mbala loyo namkha nofana ngimuphi umuntu ogunyazwe ngokufanelekileko mumuntu mbala; nakulibhisimisi elihlanganyelweko, kutjho nanyana ngimuphi umhlanganyeli webhisimisi elihlanganyelweko namkha omunye nomunye umuntu ogunyazwe ngokufanelekileko libhisimisi elihlanganyelweko; nakumumuntu womthetho osikhulu esiphetheko namkha isikhulu esilingana naleso somuntu womthetho namkha isikhulu esigunyazwe sikhulweso; namkha umuntu ophethe esikhundleneso njengogunyazwe mumuntu ojaphethe loyo.
Ihloko yehlangano yangasese iqalene nokwamukelwa kombawi mayelana nokufikelelwa kanye neempendulo zalokho.
Isikhulu selwazi Lesi sikhulu eenhlanganweni zomphakathi okufanele kulethwe kiso isibawo sokufikelela amarikhodi/ilwazi. Sona-ke sizakuqunta bona siyavuma nofana siyala bona kufunyanwe amarikhodi lawo nofana njani. Ezingeni lakarhulumende ophakathi, isikhulu selwazi emnyangweni onqopheneko simNqophisi Mazombe; ezingeni lakarhulumende wesifunda umNqophisi Mazombe e-ofisini lakaNdunakulu usikhulu selwazi esifundeni soke; ezingeni laborhulumende bemakhaya, umPhathi kaMasipala kumasipala othileko usikhulu selwazi. Nakube nginofana ngiyiphi ihlangano yomphakathi, isikhulu selwazi kuba sikhulu esiphethe lapho, namkha kube sikhulu esilingana naleso kileyohlangano yomphakathi.
Ukuzibilayeza kwangaphakathi ukuzibilayeza kwangaphakathi kutjho ikambiso lapha umbawi angakaneliseki khona ngequnto lesikhulu selwazi namkha lokha nakube isibawo sakhe saphayilelwa eqadi kwabe kwangaba nependulo enikelwako emalangeni ama-30/ okusikhathi esiluliweko samalanga ama-30. Ukuzibilayeza kwangaphakathi kumele kulethwe kusiphathimandla esifaneleko lapha ikambiso enjengaleyo isebenza khona. Funda ihlathululo le ngokuyihlanganisa namagama athi, isiphathimandla esifaneleko.
Ilwazi langasese- kutjho ilwazi eliphathelene nomuntu othileko okufaka; kodwana ingasi kwaphela; ilwazi elimayelana nobutjhaba, ubulili, ukuzithwala, ubujamo kezomtjhado, kobuzwe, indabuko yobutjhaba namkha yehlalo, umbala, ubujamo kezomseme, iminyaka yobudala, ipilo mayelana nomzimba namkha ingqondo, ukuhlala kuhle, ukukhubazeka, ikolelo, isiko, ilimi kanye nokubelethwa komuntu, ilwazi eliphathelene nefundo namkha ukwelatjhwa, umlando wobelelesi namkha wokuqatjhwa komuntu namkha ilwazi eliphathelene nokudluliselana ngeemali lapha umuntu loyo abandakenyeke khona.
Umbawi wangasese kutjho umbawi ofuna ukufumana amarikhodi amumethe ilwazi elinqophene naye.
Ihlangano yomphakathi kutjho nanyana ngimuphi umnyango wombuso namkha ukuphathwa emkhakheni karhulumende welizweloke namkha wesifunda namkha nanyana ngimuphi umasipala emkhakheni karhulumende wemakhaya namkha enyenenye ihlangano esebenzako lokha nayisebenzisa amandla namkha yenza umsebenzi ngokomThethosisekelo namkha umthethosisekelo wesifunda namkha ukusebenzisa amandla womphakathi namkha ukwenza umsebenzi womphakathi ngokwanofana ngimuphi umthetho.
Ihlangano yangasese kutjho umuntu mbala owenza namkha owenze nofana ngiliphi irhwebo, ibhisimisi namkha iphrofetjhini; ukuhlanganyela okwenza namkha okwenze nofana ngiliphi irhwebo, ibhisimisi namkha iphrofetjhini; namkha nanyana ngimuphi umuntu womthetho waphambilini namkha wanje kodwana ongafaki ihlangano yomphakathi.
Isiphathimandla esifaneleko loke mumuntu ofaka kuye ukuzibilayeza kwakho kwangaphakathi. Ezingeni lakarhulumende welizweloke, isiphathimandla esifaneleko somnyango onqopheneko nguNgqongqotjhe womnyango lowo, ezingeni lakarhulumende wesifunda iLunga lesiGungu esiKhulu, okutjho bona -u-MEC womnyango othileko uba siphathimandla esifaneleko; bese kuthi ezingeni laborhulumende bemakhaya, uMeyara namkha uSomlomo abe siphathimandla esifaneleko. IsaHluko se-9, iinhlangano, amabhisimisi wombuso kanye neenhlangano zangasese azinaso isiphathimandla esifaneleko nje-ke ngalokho nakube umbawi ugugunwa liqunto lesikhulu selwazi, kumele alethe isibawo esijamelana nequntwelo ngqo ekhotho.
Umbawi omunye nomunye umuntu owenza isibawo sokufumana amarikhodi.
Umhlanganyeli wesiThathu mumuntu namkha yihlangano enekareko kurikhodi elibawiweko. Mayelana nokufumana irikhodi lehlangano yomphakathi, kutjho nanyana ngimuphi umuntu (kufaka hlangana, kodwana ingasi kwaphela, urhulumende wenarha etjhili, ihlangano yeentjhabatjhaba namkha iphiko lakarhulumende loyo namkha lehlanganao enjalo) ngaphandle kombawi loyo kanye nehlangano yomphakathi. Mayelana nokufumana irikhodi lehlangano yangasese, umhlanganyeli wesithathu utjho nanyana ngimuphi umuntu (kufaka hlangana kodwana ingasi kwaphela, ihlangano yomphakathi) ngaphandle kombawi.
ENcwajaneni le, nakukhulunywa ngobulili obuthileko kuzabe kusitjhiwo boke ubulili.
INGCENYE 1
Ukufikelela ilwazi
Umsuka welungelo lokufikelela ilwazi
IRiphabhuliki yeSewula Afrika mbuso ozijameleko wedemokhrasi owasekelwa phezu kwamagugu wesithunzi somuntu, ukuphatha ngokulinganako kanye nokukhuthazwa kwamalungelo kanye nekululeko yabantu.1 Lelirherho lakarhulumende wedemokhrasi kufanele libe tjhatjhalazi, liphendule begodu libe nokuziphendulela. Ubutjhathalazi liphuzu eliqakatheke khulu emphakathini wedemokhrasi begodu inikela abantu ithuba lokufikelela ilwazi mayelana nalokho abakwenzelwa namkha abangakwenzelwa mikhakha yoke karhulumende njengombana kungaba njalo.
Ilungelo lokufikelela ilwazi lifakwe ngaphasi kwesigaba 32 somThethosisekelo. Isigaba 32 sihlinzeka bonyana woke umuntu unelungelo lokufikelela nanyana ngiliphi ilwazi eligodlwe mbuso; namkha eligodlwe nginofana ngimuphi omunye umuntu elingasetjenziselwa ukuvikela nofana ukusetjenziswa kwanofana ngiliphi ilungelo.
Ilungelweli likhona ukuze kunikelwe abantu ithuba lokusebenzisa amalungelwabo amanye,isibonelo njengelungelo lomnotho wehlalo. Amalungelo womnotho wehlalo afaka hlangana ilungelo lokuba nekumba, ukugoma nokwelatjhwa, ipahla, ibhoduluko eli hlanzekileko njll. etc. Ilungelo lokufikelela ilwazi alinikeli kwaphela abantu ithuba lokusebenzisa amalungelwabo womnotho wehlalo, kodwana godu libavumela bonyana basebenzise amalungelo womphakathi newepolotiki. Ngalokho ilungelo lokufumana ilwazi likhuthaza ukungafihleki, ukuziphendulela kanye nokubusa okunepumelelo kwazo zoke iinhlangano zomphakathi nezangasese, nokusekela amanye amalungelo wabantu.
Ukukhuthazwa komThetho wokuFikelelwa kweLwazi Act
I-PAIA imuthetho ogunyaza isiGaba 32 somThethosisekelo. Inikela ilungelo langokomthetho lokufumana ilwazi eligodlwe mBuso kanye neligodlwe ziinhlangano zangasese.
I-PAIA ihlathulula banzi okumumethwe lilungelo kanye nobubanzi bokusetjenziswa kwalo. Ihlathulula banzi iinkambiso okumele zisetjenziswe ukukhombela ukufikelela ilwazi, inikela amabanga wokungenza bonyana isibawo saliwe, kanye neendlela ezingasungalandelwa nakube isibaweso sokufikelela ilwazi siyaliwa. I-PAIA yavunywa ngomnyaka we-2000 beyathoma ukusebenza ngomhla we-9 kuNtaka 2001.
I-PAIA ngalokho yenza umuntu abe nelungelo lanofana ngiliphi ilwazi elirekhodiweko eligugudlhelwe namkha elilawulwa yihlangano yomphakathi namkha yangasese. UmThetho ngokuvamileko usebenza kinofana ngiliphi ilwazi elirekhodiweko eligugudlhelwe namkha elilawulwa ziinhlangano zomphakathi nofana zangasese. Eqinisweni, i-PAIA ngiwo wodwa umthetho ephasini loke onikela umuntu ilungelo lokobana enze isibawo sokufikelela amarikhodi wehlangano yangasese, kwaphela nakube irekhodi libawelwe kusebenzisa nofana ukuvikela ilungelo.
Ukuze abantu baqinisekise bonyana urhulumende uyazitjheja iimphofu, nanyana ngimuphi umuntu, angakghona bonyana ngokucabangela umphakathi, abawe ilwazi kurhulumende mayelana neqhinga lakhe lokutjheja iimphofu ngokwethulwa kwehlelo le-Braille emiphakathini. Godu abantu bangasebenzisa ilungelo labo lokufikelela ilwazi khulukhulu ezingeni lakarhulumende wemakhaya, lapha bangaqinisekisa khona amaqhinga kamasipala mayelana nokutjhejwa kweendlela, ukufakelwa kwamahlelo wokuhlanzekisa , ukwabelwa kweemali njll. Abantu godu bangasebenzisa ilungelo labo lokufikelela ilwazi ukuqinisekisa amaqhinga wokwabelwa kweenkumba emNyangweni wezeziNdlu ofaneleko wesifunda.
Njengombana kutjhiwo ngehla, umuntu godu angafikelela ilwazi eenhlanganweni zangasese njengamakhamphani, kwaphela nakube lidingeka mayelana nokusetjenziswa namkha ukuvikelwa kwamalungelo, isib. umuntu angabawa amarikhodi wokwazi bonyana zingangani iinsila ikhamphani ethileko yemayini ezilahlela emlanjeni. Ilungelo elivikelwako, lilungelo lokufumana ipilo ehle kanye nelungelo lebhoduluko elinganangozi.
Ngalokho i-PAIA inikela umuntu ilungelo lokubawa imihlobohlobo yelwazi. Kodwana-ke kunamarikhodi athileko angakafakwa elungelweni lokobana abawiwe. Irhelo lalawo angakafakwa kanye namabanga angenza bonyana ihlangano yomphakathi namkha yangasese yale ukunikelana ngelwazi litloliswe ngaphasi kweNgcenye 6 yeNcwajana le.
Ngubani ongakhombela ilwazi
I-PAIA ihlinzeka bonyana woke umuntu unelungelo lokufumana ilwazi. Ngalokho-ke umuntu mbala namkha umuntu womthetho (isib. ikhamphani, nofana ibhisimisi elihlanganyelweko) angenza isibawo sokufumana ilwazi ehlanganweni okungaba ngeyomphakathi namkha yangasese.
Isibawo sokufumana ilwazi godu singenzelwa omunye umuntu namkha ihlangano yangasese. Njalo lokha umuntu nabawela omunye umuntu ilwazi, umbawi kumele anamathisele ubufakazi besikhundla enza ngaso isibawo. Umuntu omtlhogomeli womuntu ongaphasi kweminyaka eli-18; nofana umuntu ongakghoni ukuzwisisa ubunjalo besibawo angababawela ilwazi. Nakube irikhodi liphathelene nomufi, khona-ke umbawi kumele anikele ngobufakazi bokobana usihlobo sakamufi; namkha ufumene imvumo etloliweko esihlobeni sakamufi kobana enze isibawo esinjalo.
Nakube mumuntu ongakafundi, angenza isibawo ngomlomo, bese-ke isikhulu selwazi siyasitlola.
Ngubani okungakhonjelwa kuye ilwazi
Ilwazi lingakhonjelwa eenhlanganweni ezinengi zomphakathi namkha zangasese. Umuntu angakhombela ilwazi/irikhodi eminyangweni karhulumende, eminyangweni yeemfunda, kibomasipala, amabhisimisi, iimbhedlela zomphakathi, iimbhedlela zangasese, amakhamphani, amabhisimisi ahlanganyelweko, umrhwebi yedwa njll.
Iimbonelo zifaka hlangana kodwana ingasi kwaphela:
UmNyango wezeeMali, umNyango wezamaPhilo, umNyango weeNdaba zangeKhaya, umNyango wezeziNdlu, umNyango wezokuLungiswa kwesiMilo, umNyango wezokuThuthukiswa kweHlalo, umNyango wezobuKghwari namaSiko, umNyango wesifunda wezokuThutha, iiNdlela nemiSebenzi yomPhakathi, umNyango wesifunda wezamaPhilo, umKhandlu kamaSipala weJwanasbhege, umKhandlu weDorobho leTshwane, isiBhedlela seBharagwana, isiBhedlela somPhakathi seJwanasbhege, umVikeli womPhakathi, umCwaningi oVamileko, i-Johannesburg Water (Pty) Limited.
Nokho kumele kutjhejwe bonyana iinhlangano zomphakathi njengeminyango yelizweloke neyeemfunda, imikhakha karhulumende wemakhaya kanye neenhlangano ezisebenzisa amandlazo ngokomThethosisekelo- isib. iKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika, umVikeli womPhakathi, njll. azikwazi ukubawana ilwazi ukuya ngokwe-PAIA. Iinhlangano zomphakathezi zingabawa ilwazi kwaphela ngaphasi kwe-PAIA kezinye iinhlangano zangasese nemabhisimisini karhulumende.
Imihlobo yelwazi engakhonjelwa
Kunemihlobohlobo yelwazi engakhonjelwa eenhlanganweni zomphakathi. Okulandelako lirherho leembonelo zelwazi elinjalo:
Izinga lakaRhulumende weliZweloke
Ibhajethi, imigomo, iimbonelelo isizo kanye nesabelo sakhona, amazinga wemirholo yeenkhulu zomphakathi, imitlamo yokwakhiwa kweenkolo, imitlamo yokwakhiwa kweenteyitjhi zamapholisa, ukuvuselelwa nokutjhejwa kwemitlamo yeendlela zelizweloke, imitlamo yokwakhiwa kwamathologeyidi, iimbalobalo zelizweloke zobelelesi, imitlamo yokwakhiwa kweembhedlela zomphakathi, imitlamo yokwakhiwa nokutjhejwa kwemakhiwo yamajele
Izinga lakaRhulumende wesiFunda
Ibhajethi, imitlamo esetjenziswako yesifundo, ukwabiwa kweenkumba, imitlamo yokutjhejwa kweendlela, imitlamo yokwakhiwa kweenkolo zomphakathi endaweni ethileko, ukubonelelwa kokuthuthwa komphakathi.
AboMasipala
Ibhajethi, amaTharifu, ama-akhawundi wemisebenzi, imitlamo yemakhiwo, irejista yepahla, ilihla lokuhlolwa, imitlamo yokwethula imisebenzi (amanzi, igezi, ukuthuthwa kweenzibi, irherho lokuhlanzekisa), imitlamo emalungana neenkghonakazo zokuzithabulula endaweni ethize, imitlamo yokwakhiwa kwamalayibhurari
INGCENYE 2
Ikambiso
Senziwa njani isibawo sokufumana irikhodi ehlanganweni yomphakathi
Njalo lokha umuntu (umbawi) afuna ukukhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi, kumele enze isibaweso ngokutloliweko. Iforomo A kumele lizaliswe malungana nesibawo esiya ehlanganweni yomphakathi. Umbawi akakakateleleki bona anikele nanyana kungaba ngisiphi isizathu sokobana kubayini akhombela irikhodi ehlanganweni yomphakathi. Kuqakathekile ukutjheja bona incwadi ekhombela isibawo serikhodi nofana ukufowuna nofana seposommoya akusiso isibawo ngokwe- PAIA. Nakube iForomo A alikazaliswa, akunakukhambisana ne-PAIA nakunjalo, yeke ngalokho umbawi angeze akwazi ukuthembela ku-PAIA mayelana nokusizwa lapho.
Mayelana neenhlangano zomphakathi, iforomo kumele lilethwe kusikhulu selwazi, kanye nekokhelo yesibawo engaba ma-R35.00. IForomo A kumele lilethwe kusikhulu selwazi ngesandla lapha sitholakala khona ngenyama, nofana lifeksiwe nofana lithunyelwe ngeposommoya.
Njengombana kutjhwiwe phamblini, iinkhulu zeenhlangano yompjakathi zikatelelekile bona zisize abantu abangakghoni ukuzalisa amaforomo ngebanga lokobana bangakafundi nofana bakhubazekile lokha nabenza iimbawo. Isikhulu selwazi kumele sitlole phasi iimbawo ezabo abazenze ngomlomo.
Kwenzakalani ngemva kokulethwa kwesibawo ehlanganweni yomphakathi/Ukuphathwa kwesibawo
Ngemva kokulethwa kweForomo A kusikhulu selwazi nokukhokhwa kwemali yesibawo, isikhulu selwazi kumele siphendule isibaweso emalangeni ama-30. Isikhulu selwazi singelula isikhathi samalanga ama-30 kwaphela ngamanye amalanga ama-30, ngemva kwesaziso esitloliweko kanye neenzathu mayelana nokwelulwa kobawileko.
Nakube isikhulu selwazi siqunta ukunikela umbawi imvumo yokufumana irikhodi, kufanele atjho kumbawi bonyana umbawi loyo kumele akhokhe imali yokufumana (nakube kumele) malungana nesikhathi asithethe nafunisisako kanye nokulungiselelwa kwerikhodi, begodu kumele atjho bona ukufikelela lokho kuzokunikelwa ngaliphi iforomo.
Nakube imvumo yokufikelela yaliwe, isikhulu selwazi kumele sinikele umbawi iinzathu zokwaliwokho begodu sitjho isigaba esiphatheleneko esidzimelele kiso nasinikela iinzathu zokwala ngokwe-PAIA.
Kwenzakalani nakube isibawo sami asiphendulwa emalangeni ama- 30 / esikhathini eseluliweko samalanga ama- 30 namkha nangizizwa ngigugunwa liqunto lesikhulu selwazi
Lokha isibawo sokufikelela nasingatjhejwako namkha isikhulu selwazi sihluleka ukuphendula isibawo emalangeni ama-30 namkha esikhathini eseluliweko esimalanga ama-30, ukungaphendi lokho kuthathwa bona kukwala.
Lokha ihlangano yomphakathi nayinesiphathimandla esibekiweko, umbawi angafaka ukuzibilayeza kwakhe kwangaphakathi kusiphathimandleso, ngokuhluleka kwesikhulu selwazeso ukuphendula. Ikambiso yokuzibilayeza kwangaphakathi kumele kufakwe kusiphathimandla esifaneleko esikhathini esimalanga ama-60 ukusuka ngelanga mhlana isikhulu selwazi besifanele senze ngalo iqunto mayelana nesibawo. Nokho-ke nakube ihlangano yomphakathi ayinaso isiphathimandla esifaneleko, umbawi kumele aye ekhotho ayokwenza isibawo sokuphikisana nequnto lesikhulu selwazi.
Kuneendlela ezinengi umbawi angazizwa ngazo agugunwa liqunto lesikhulu selwazi. Umbawi angagugunwa: liqunto lesikhulu selwazi ngokungakhuphi ilwazi elikhonjelweko; iqunto lesikhulu selwazi lokukhupha ilwazi kodwana silimaze iingcenye ezithize zakhona kangangobana isithunzi serikhodwelo singasamukeleki, ngendlela yokobana ilwazelo lingasazwakali kuhle; inani leemali zokufikelela ezizakukhokhwa mbawi, indlela isibawo esinikelwe ngayo; namkha ukwelulwa kwesikhathi sokusebenza ngesibawo.
Kinofana ngiyiphi yaleziindlela, umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi kusiphathimandla esifanelekothe emalangeni ama-60 wokwamukelwa kwakhe iqunto lesikhulu selwazi. Umbawi kumele azalise iForomo B ukufaka ukuzibilayeza kwangaphakathi kusiphathimandla esifaneleko.
Nakube umbawi akakaneliseki ngequnto lesiphathimandla esifaneleko, namkha nakube isiphathimandla esifanelekweso asiphenduli ukuzibilayeza kwangaphakathi, umbawi angenza isibawo ekhotho ngokwe-PAIA. Isibawo ekhotho kumele senziwe emalangeni ama-30 ngemva kobana isiphathimandla esifaneleko senze iqunto; namkha ukwehluleka kwesiphathimandla esifaneleko ukuphendula.
Senziwa njani isibawo sokufumana irikhodi ehlanganweni yangasese
Njalo lokha umuntu (umbawi) nafuna ukukhombela ilwazi ehlanganweni yangasese kumele enze isibawo esinjalo ngokutloliweko. Kumele kuzaliswe iForomo C nakwenziwa isibawo ehlanganweni yangasese. Umbawi ukatelelekile anikele nanyana ngisiphi isizathu kobana kubayini akhombela irikhodi ehlanganweni yangasese ngokuveza ilungelo afuna ukulisebenzisa namkha ukulivikela ngokubawa isizo lelwazi.
IForomo C kumele lilethwe koyihloko yehlanano yanasese leyo kanye nekokhelo yemali yesibawo engaba ma-R50.00. Ihloko yehlangano yangasese kumele iphendule isibawo sokufikelela emalangeni ama-30 wokwamukela kwaso isibaweso. Ihloko yehlangano yangasese ingalula isikhathi samalanga ama-30 kanye kwaphela, ngamanye amalanga ama-30 ngemva kwesaziso esitlolele umbawi ngeenzathu zokwelulwa okunjalo.
Kwenzakalani nakube isibawo sami asiphendulwa emalangeni ama-30/ esikhathini eseluliweko samalanga ama-30 namkha nangizizwa ngigugunwa liqunto lehloko yehlangano yangasese
Lokha ihloko yehlangano yangasese nayihluleka ukuphendula isibawo sokufikelela, umbawi angenza isibawo ekhotho aphikisane nokuhluleka lokho emalangeni ama-30 welanga ihloko yehlangano yangasese ebekufuze yenze ngalo iqunto lesibawo.
Lokha umbawi nagugunwa liqunto lehloko yehlangano yangasese lokwala isibawo sokufikelela; namkha liqunto elithethwe mayelana neemali ezikhokhwa malungana nokufikelela amarikhodi wehlangano yangasese; indlela yokufikelela, namkha ngokuwelulwa kwesikhathi esimalanga ama-30 ukuze kusetjenzwe ngesibawo, umbawi angathi emalangeni ama-30 enze isibawo ekhotho aphikise iqunto elinjalo abe abawe isizo elifaneleko.
Ezinye iinKundla zeSizo
Nakube umbawi akalethi isibawo ekhotho, enye indlela kukobana angasisa e-Ofisini lomVikeli womPhakathi kobana abe mlamuli nofana mzwanisi, namkha abe akhulumisane nabahlanganyeli kobana bararulule umbakwabo. Umbawi godu angasa indaba leyo/isinghonghoyilo kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika kobana ilamule, ikhulumisane namkha izwanise iinqhema ezilwako ngokwamandlayo lokha nakube umbawi walelwa imvumo yokufikelela namkha ugugunwa liqunto lesikhulu selwazi namkha sehloko yehlangano yangasese.
Umbawi
Singariyadisa imvumo yokufikelela
Zalisa iForomo A YISA KU siKhulu seLwazi bese uKhokha iMali eDingekako Singelula isikhathi ema-R35,00 samalanga ama-30
Umbawi nakube akakaneliseki / IPENDULO Kumele siphendule
Uyaguguneka emalangeni ama-30
Faka Ukuzibilayeza YISA KU siPhathimandla esifaneleko kwangaphakathi emalangeni ama-60
Umbawi Nakube isiPhathimandla esifaneleko asenzi iqunto ngokuzibilayeza namkha asiphelisi ukuzibilayeza
Akaneliseki
Yenza isibawo eKhotho ePhakemeko emalangeni ama-30
Umbawi
Singariyadisa imvumo yokufikelela
Zalisa iForomo A YISA KU siKhulu seLwazi bese uKhokha iMali eDingekako Singelula isikhathi ema-R35,00 samalanga ama-30
Umbawi nakube akakaneliseki / IPENDULO Kumele siphendule
Uyaguguneka emalangeni ama-30
Yenza isibawo eKhotho ePhakemeko emalangeni ama-30
Umbawi
Zalisa iForomo C YISA KU Isikhulu selwazi bese ukhokha imali edingekako singelula isikhathi esimalanga ama-30
ema-R50,00
Umbawi nakube akaneliseki / PHENDULA siphendule uyaguguneka emalangeni ama-30
Yenza isibawo eKhotho ePhakemeko emalangeni ama-30
INGCENYE 3
Indlela Yokufikelela
Isibonelelo Somhlanganyeli Wesithathu
Lokha nakunomuntu okuqaliswe kuye irikhodi elikhonjelweko, namkha lokha umuntu onjalo anekareko erikhodinelo, umuntu loyo kuthiwa mhlanganyeli wesithathu. Endabeni enjalo, isikhulu selwazi kumele silandele woke amagadango adingekako kobana sazise umhlanganyeli wesithathu ngesibaweso, begodu kumele senze njalo emalangeni ama-21 ngemva kokwamukelwa kwesibawo.
Umhlanganyeli wesithathu angenza ukuzibonakalisa okungaba ngomlomo namkha ngokutloliweko kusikhulu selwazi/namkha anikele imvumo etloliweko yokukhutjhwa kwerikhodi emalangeni ama-21 ngemva kokwaziswa ngesibawo.
Ngemva kokuqalisisa ukuzibonakalisa komhlanganyeli wesithathu, isikhulu selwazi kumele siqunte bona sizakunikela imvumo yokufikelela amarikhodi namkha awa. Ukwala komhlanganyeli wesithathu ukunikela imvumo akutjho bonyana ilwazi lizakugodlwa.
Ukudluliselwa Kwesibawo
Isidingo sokudlulisa isibawo sivela nakube isibawo senziwe, ngokwesibonelo, kumNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ongakaphathi nofana ongalawuli irikhodi elikhonjelweko. Esikhundleni salokho ufumane bonyana irikhodi lisezandleni nofana lilawulwa mNyango wezeLimo. Lokha nakwenzeka lokho, isikhulu selwazi somNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo kumele sithi emalangeni ali-14, sidlulisele isibaweso kusikhulu selwazi emNyangweni wezeLimo. Isikhulu selwazi somnyango oqeda ukutjhiwo lowo kumele siphathe isibaweso inga sibe ngesokuthoma ukusifumana.
Ukutshwiliswa Kokufikelelwa Kwerikhodi
Isikhulu selwazi singatshwilisa ukufikelelwa kwerikhodi, nakube irikhodelo kumele ligadangiswe emalangeni ama-90 ngemva kokwamukelwa namkha ukudluliselwa kwesibawo, namkha esikhathini esiluliweko njengombana kudingeka malungana nokugadangisa nokutjhugulula irikhodi. Ukufikelelwa kwerikhodi godu kungatshwiliswa nakube kutjho umthetho omele ugadangiswe begodu nosafanele ugadangiswe. Ukufikelelwa kwerikhodi godu kungatshwiliswa nakube kulungiselelwe ukulethwa kinofana ngisiphi isibethamthetho namkha emntwini, begodu kusanele kulethwe. Ukufikelela kungatshwiliswa ngemibandela engaphezulu esikhathini esamukelekako.
Isikhulu selwazi kumele sazise umbawi emalangeni ama-30 ngemva kokunikelwa kwesaziso sokutshwilisa, ukuze umbawi akwazi ukuveza amazizwakhe kiso kobana kubayini irikhodi lidingeka ngaphambi kokugadangiswa namkha ukulethwa, godu nesikhathi sokutshiliswa.
Nakube ukuvezwa kwamazizokho kuyenziwa, isikhulu selwazi kumele sinikele imvumo nakube kunamabanga azwakalako wokukholwa bonyana ukutshwiliswa kuzokufelelisa khulu umbawi nakube ukufikelela okunjalo kuyatshwiliswa.
Ukonakaliswa kweRikhodi
Ukonakaliswa kutjho ukuhlukaniswa, ukwesulwa namkha ukufanekiswa kwelwazi elikurikhodi. Isikhulu selwazi singahlukanisa, sesule namkha sifanekise iingcenye zelwazi ezikurikhodi. Lokhu kwenzeka nakube ilwazi elithileko erikhodini akukghoneki bona likhutjhwe. Isikhulu selwazi singonakalisa ngokwanelisako iingcenye zerikhodelo, bese sigodla lokho okunga, namkha okumele kwalelwe ukuya ngeenzathu zokwala kumThetho.
Ngokonakaliswa ngokwanelisako kwerikhodi, isikhulu selwazi kumele siqinisekise bonyana isithunzi serikhodi asonakaliswa ngendlela yokobana lilahlekelwe ngilokho elikutjhoko. (Qala isiHlomelelo B seembonelo zamarikhodi afanekisiweko abe onakaliswa khona isithunzi, nalapha nanyana irekhodi lifanekisiwe nokho isithunzi sakhona sisesekhona.)
Indlela yokufikelela
Nakube imvumo yokufikelela irikhodi sele inikelwe, begodu neemali zakhona sele zikhokhiwe, umbawi angafumana irikhodi ngendlela elandelako:
Nakube irikhodi lingendlela etloliweko namkha eprintiweko, ngokwamukela ikhophi namkha ngokuhlola irikhodi, nakube irikhodi lingesibumbeko seenthombe namkha iinthombe eziphrinthwe ephepheni, kumele kwenziwe amalungiselelo kobana umbawi abone iinthombe namkha abe namakhophi namkha okuphrinthiweko kwalokho,
Lokha ilwazi nalirikhodiweko begodu lingavezwa ngendlela yomdumo, kungenziwa amalungiselela kobana umbawi alalele imidumo leyo. Lokha nayibe igadangiso lokutloliweko namkha okuphrinthiweko kwemidumo leyo kungavezwa, okugadangisiwekokho kumele kunikelwe. Ihlangano yomphakathi kufanele inikele ukufikelela ngendlela le kwaphela nakube ineentlabagelo, kanengi ezihlala zikhona kiyo,
Nakube umbawi ukhubazekile begodu ukukhubazekokho kumenza bona angakghoni ukufunda, ukubona nofana ukulalela irikhodelo, iinkhulu zelwazi kumele zithathe amagadango amukelekako wokwenza bonyana irikhodi lifumaneke ngendlela umbawi angakghona ngayo ukulifunda, ukulibona namkha ukulilalela. Nokho umbawi akudingeki bonyana akhokhe imali yokufikelela, engaphezu kwaleyo abegade angayikhokha malungana nokukhubazeka.
Nakube umbawi ukghona ukufikelela irikhodi ngendlela yokuhlola, ukubona namkha ukulalela, umbawi angenza amakhophi namkha agadangise irikhodi ngokusebenzisa isikghonakazi sombawi.
Nakube ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha isibawo ekhotho sifakwa ngokuphikisana nokunikelwa imvumo yokufumana irikhodi, ukufikelela kunganikelwa kwaphela nakube iqunto lokunikela isibawo ekugcineni liqinisekisiwe.
Ilimi lokufikelela
Lokha nakinikelwa imvumo yokufikelela irikhodi, umbawi kumele anikelwe imvumo ngelimi alinyulako, nakube likhona. Nakube irikhodi alikho ngelimi alinyulako namkha umbawi akakatjho ilimi alenyulako, irikhodi kumele linikelwe nanyana kungaliphi ilimi elivela ngalo.
Ukugcinwa kwamarikhodi
Isikhulu selwazi kumele sigcine irikhodi kufikela lapha kwenziwa khona iqunto elipheleleko. Woke amarikhodi aphathelene nesibaweso akukameli bona athintwe, afihlwe, oniwe, alahlwe abe enziwe anganaqiniso.2
Kunekinga mayelana nokugcinwa kwerikhodi yihlangano yomphakathi kanye neyangasese. Iinhlangano zomphakathi nezangasese zinemigomo yazo emayelana nokugcinwa kwamarikhodi. I-PAIA ayenzi isibonelelo sokobana ilwazi kumele lirikhodwe njani.
Ukugcinwa kwamarikhodi okubogabogako kunomphumela omumbi eemalini zokufikelela okumele zikhokhwe mayelana nesikhathi esithethwe nakufunisiswako nalokha nakulungiselelwa irikhodi. Godu kuthinta kumbi ekunikelweni ilwazi ngokurhaba okungakghoneka ngakho; lokhu kungabonwa kumahlandla lapha ilwazi lidingeka khona msinyana begodu belinganikelwa khona msinyana ngendlela bekungakghoneka ngayo.
Iindlela ezihle zokuphathwa kwamarikhodi zizakusiza iimphathimandla ukwenza imisebenzazo ngaphasi komThetho. Kuzakuqinisekisa bonyana ukwenziwa kwamarikhodi kwenza kube lula ukufumana, kwenza kukghoneke ukusebenza ngokurhabileko ngokufikelela ilwazi elikhonjelweko bekuhlinzeke ngamalungiselelo mayelana nokuzuzwa okuqaliweko namkha ukonakaliswa kwamarikhodi.3
INGCENYE 4
Iimbopho ZeenKhulu ZeLwazi ZeenHlangano ZomPhakathi
IsiGaba 14 SeeNcwajana ZeenHlangano ZomPhakathi
INcwajana mtlolo okumele ubuthelelwe ngizo zoke iinhlangano zomphakathi. Iinhlangano zomphakathi ezisandukwenziwa kumele zibuthelele incwajana eenyangeni ezisithandathu zokuhlonywa kwehlangano enjalo. Incwajana kumele ibe nebizo nesiphande sehlangano yomphakathi; imisebenzi eyenziwa yihlangano yomphakathi; irhelo lamarikhodi aphethwe yihlangano yomphakathi; kanye nelwazi malungana nokobana amalunga womphakathi angafikelela njani amarikhodi lawo. Ihlangano yomphakathi ngayinye kumele ibuthelele incwajana okungasenani ngamalimi amathathu asemthethweni bese iyilethe kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika. Incwajana leyo godu kumele ifakwe nakuwebhusayithi yehlangano yomphakathi leyo, nakube inayo begodu nakelinye nelinye i-ofisi lehlangano yomphakathi. Ihlanano yomphakathi kumele, nakube kuqakathekile, ilungise beyigadangise incwajanayo eenkhathini ezingasi ngaphezu komnyaka munye.
Isigaba 15: Ukuveza ngokuzithandela
Enye nenye ihlangano yomphakathi kumele ibuthelele iingaba zamarikhodi asele alungele ukusetjenziswa ngaphandle kokukhombela ilwazi ngokwe-PAIA. Leli lihlobo lelwazi umuntu angalifikelela ngaphandle kobana alandele iindingo zekambiso ngaphasi komThetho. Iingaba zamarikhodezi kumele zilethwe kuNgqongqotjhe wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo. Ilwazeli godu kumele lifakwe eencwajaneni zesigaba 14.
TJHEJA:
Iinhlangano zangasese zingabuthelela iingaba zamarikhodi asele alungele ukusetjenziswa ngaphandle kobana amarikhodi lawo akhonjelwe mbawi ngokomthetho ngokwe-PAIA.
Isigaba 17- Ukukhethwa kwamaSekela weenKhulu zeLwazi kanye nokuThunywa
Ukuze kwenziwe amarikhodi wehlangano yomphakathi afunyaneke lula ngendlela okungakghoneka ngayo kumbawi, ihlangano yomphakathi kumele ikhethe amaSekela weenkhulu zelwazi.
Isikhulu selwazi singanikela amandlaso esekeleni lesikhulu selwazi. Ukunikela okunjalo kufanele kutlolwe begodu kungasuswa ngesinye nesinye isikhathi.
Isigaba 32: Imibiko YeKhomotjhini YamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika
Enye nenye ihlangano yomphakathi kumele ilethe umbiko njalo ngomnyaka (isikhathi sokubika-1 kuSihlabantanga ukuya ku- 31 kuNtaka) kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika ihlathulule isibalo seembawo esizifumeneko nokobana yenzani ngazo. Kumele itjho embikweni kobana zingaki iimbawo ezivunyiwe ngokuzeleko, zingaki ezaliweko, zingaki ezavunywa ngokwesigaba 46 nalezo ezingazange zivunywe ngokupheleleko kanye nesibalo samahlandla lapha kwelulwe khona isikhathi samalanga ama-30, isibalo sokuzibilayeza okwenziweko, isibalo sokuzibilayeza okwenziwe ngokomphumela wokwalelwa okube khona, isibalo seembawo ezenziwe ekhotho ngokomphumela wokuzibilayeza kwangaphakathi okuthethwe njengokungazange kwamukelwe. (Qala isiHlomelelo C - isigaba 32 isibonelo sombiko)
Umsebenzi wesikhulu selwazi wokusiza umbawi
Lokha umbawi nazisa isikhulu selwazi sehlangano yomphakathi kobana ufisa ukwenza isibawo sokufumana irikhodi lehlangano yomphakathi leyo, isikhulu selwazi kumele sinikele isizo elinjalo ngokwamukelekako ukwenza bonyana umbawi akghone ukuzalisa iforomo elidingekako.
Lapha isibawo sokufikelela singakhambisani khona nemibandela ye-PAIA, isikhulu selwazi akukameli sale isibawo ngebanga lokungakhambisani okunjalo, ngaphandle kwanange isikhulu selwazi sazise umbawi ngokutloliweko ngehloso yokwala isibaweso begodu nokobana isikhulu selwazi namkha esinye isikhulu sizakusiza umbawi, ukuze isibawo senziwe ngendlela okungeze kusaba nesizathu sokwala.
Nakukghoneka ngokwaneleko, isikhulu selwazi kumele godu sithi phezu kwelwazi elikhonjelweko (lapha imvumo yokufikelela inganikelwa nofana yaliwe), sinikele umbawi nanyana ngiliphi elinye ilwazi eligodlwe yihlangano yomphakathi, nelikhambisana nesibawo.
Isikhulu selwazi kumele sinikele umbawi ithuba elaneleko kungaba ngelokuqinisa namkha ukutjhugulula isibawo, ukuze sikhambisane nemininingwana yendlela yokubawa.
Isikhulu selwazi kumele siphendule isibawo sokufikelela emalangeni ama-30, ngemva kokwamukela isibaweso. Isikhulu selwazi singangezelela isikhathi samalanga ama-30 kanye kwaphela godu selule ngesinye isikhathi esimalanga ama-30. Isikhulu selwazi kumele siqunte bona siyasivuma isibawo nofana njani, begodu kumele sinikele umbawi isaziso ngokutloliweko malungana nequntwelo.
Nakube isikhulu selwazi sifumana isibawo sokufikelela, kucace bonyana isibaweso bekumele thana senziwe kenye ihlangano yomphakathi, isikhulu selwazi kumele sisize ngendlela singakghona ngayo bona umuntu akghone ukwenza isibawo kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi efaneleko; namkha kumele adlulisele isibaweso kusikhulu selwazi esifaneleko, nanyana kungaba ngayiphi indlela engaba lula.
Lokha isibawo sokufikelela senziwa kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi kodwana khibe irikhodi alisisezandleni namkha alilawulwa yihlangano leyo, khibe lisezandleni zenye ihlangano yomphakathi; namkha khibe okumumethwe kwerikhodi elikhonjelwekwelo litjhidelene khulu nemisebenzi yenye ihlanano yomphakathi, isikhulu selwazi kumele sithi emalangeni ali-14 ngemva kokwamukelwa kwesibawo, sidlulisele isibawo kusikhulu selwazi sehlangano yomphakathi leya. Isikhulu selwazi kumele sazise umbawi ngalokhu ngokutloliweko.
Nakube isibawo sokufikelela siyavunywa, isaziso kumele sitjho imali yokufikelela (nakube ikhona) okumele ikhokhwe ekufumaneni okufunwako, kanye nendlela okuzokunikelwa ngayo imvumo yokufikelela leyo. Isaziso godu kumele sitjho bonyana umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha enze isibawo ekhotho, njengombana kungaba njalo.
Nakube isibawo sokufikelela siyaliwa, isaziso kumele sitjho iinzathu ezaneleko zokwaliwokho, kufake hlangana nemihlinzeko ye-PAIA okudzinyelelwe kiyo. Godu isaziso kumele sitjho bonyana umbawi angafaka ukuzibilayeza kwangaphakathi namkha enze isibawo ekhotho, njengombana kungaba njalo, ngokuphikisana nokwaliwa kwesibaweso, godu kumele sitjho ikambiso kanye nesikhathi sokufakwa kokuzibilayeza kwangaphakathi, njengombana kungaba njalo.
INGCENYE 5
beziyilethe kuKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu eSewula Afrika kanye nehlanganweni elawulako lapha ihlangano yangasese leyo ililunga khona, nakube ikhona. Godu kumele yenze bona incwajana leyo iyholakale kuwebhusayidi, nakube inayo. Iinhlangano zangasese azikabotjhelelwa ukubuthelela incwajana ngamalimi amathathu.
Nokho, iinhlangano zangasese njenganje zinikelwe ukungafakwa ekuthini zibuthelele iincwajana zazo. Qala isiHlomelelo D.
INGCENYE 6
Ukungafakwa kwamarikhodi esibaweni se-PAIA kanye neeNzathu zokwalelwa ukufumana irikhodi
Njengombana kutjhwiwe ngaphambilini, kuneenquntelo elungelweni lokufumana ilwazi. Lokhu kuba ngendlela yokungafakwa, kanye neenzathu ezingenza bona isikhulu selwazi singeyama ekwaleni ngemvumo yokufikelela njengombana kuhlinzekwe ku-PAIA.
I-PAIA yenza irhelo lamarikhodi angafakwa ekubeni akhonjelwe.
Lokhu marikhodi weKhabinethi namakomiti wayo; amarikhodi aphathelene nokusebenza ngokomthetho kwamakhotho atjhwiwe kusigaba 166 somThethosisekelo, amarikhodi weBhodo yeenLilo ehlonywe ngokwesigaba 2 samaPhiko aKhethekileko wokuPhenyisisa kanye nomThetho weBhodo yeenLilo No. 74 ka 1996, amarikhodi wesikhulu sezomthetho samakhotho anjalo namkha seBhodo yeenLilo, amarikhodi wamalunga ngalinye wePalamende namkha wesibethamthetho sesifunda ngesikhundla esinjalo; namkha amarikhodi aphathelene nequnto elitjhwiwe endimeni (gg) lehlathululo lomsebenzi wezokuphatha esigabeni 1 somThetho wokuKhuthazwa kokuPhatha ngobuLungiswa, 3 ka 2000, malungana nokukhethwa, ukuhlungwa, namkha ukuqatjhwa kwesikhulu sezobulungiswa namkha omunye nomunye umuntu yiKhomitjhini yemiSebenzi yezoBulungiswa ngokwanofana ngimuphi umthetho.
Iinzathu zokwala ngemvumo yokufikelela irikhodi
Ukufikelela irikhodi kungaliwa, begodu i-PAIA yenza rhelo leenzathu ezahlukeneko ihlangano yomphakathi nofana yangasese engayama kizo nayala ngemvumo yokufikelela. Kuneenzathu zokugunyazwa kanye nezokuzicabangela. Iinzathu zokugunyazwa zokwala ziqakathekile ukubalekela ukutjhayisana kwemithetho kanye nokuvikela ikareko elithize. Isibonelo, ikareko eliphathelene nokuphepha kwelizweloke, ikareko leenhlangano ezithileko zomphakathi, okutjho amakhotho, iPhalamende, kanye nekareko lezerhwebo, ikareko lomhlanganyeli wesithathu, njll.
Iinzathu zokwala ukufikelelwa kwamarikhodi agodlwe yihlangano yomphakathi
Okulandelako ziinzathu zokwala, isikhulu selwazi esingayama kizo nasala ukufikelelwa kwerikhodi:
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwengasese lomhlanganyeli wesithathu okumumuntu mbala
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwamarikhodi athileko wezemiSebenzi yeRevenyu eSewula Afrika
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwelwazi lezokurhweba komhlanganyeli wesithathu
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwelwazi elithileko eliyifihlo, nokuvikelwa kwelinye ilwazi elithileko eliyifihlo lomhlanganyeli wesithathu
Ukuvikelwa okugunyaziweko komuntu ngamunye nokuvikelwa kwepahla
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwamadokede wamapholisa eenkambisweni zebheyili, nokuvikelwa kokuphumeleliswa komthetho kanye neenkambiso zangokomthetho
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwamarikhodi anethuba elihle ukusuka eenkambisweni zokuvezwa zangokomthetho
Ukuvikeleka okugunyaziweko kwelwazi lerhubhululo lomhlanganyeli wesithathu, nokuvikeleka kwelwazi lerhubhululo
Ukusebenza kweenhlangano zomphakathi
Isibawo okukhanya kuhle bona asikaqakatheki namkha siyanyenyisa, namkha ukuphambukiswa kweensetjenziswa okudluleleko namkha ongamukelekiko
Iinzathwezi, nokho, kumele zitjhejwe ngokuqala bonyana phezu kobana zikhona, ikareko lomphakathi lizakudlula ukwalelwa kwelwazi, ngalokho-ke kufanele bonyana imvumo yokufikelela inikelwe:
Iinzathu zokwala ngemvumo yokufikelela amarikhodi agodlwe yihlangano yangasese
Okulandelako ziinzathu zokwala ihloko yehlangano yangasese engayama kizo nayala ngemvumo yokufikelela irikhodi:
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwengasese lomhlanganyeli wesithathu okumumuntu mbala
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwelwazi lezokurhweba komhlanganyeli wesithathu
Ukuvikeleka okugunyaziweko kwelwazi elithileko lomhlanganyeli wesithathu
Ukuvikeleka okugunyaziweko kokuphepha komuntu ngamunye, nokuvikeleka kwepahla
Ukuvikeleka okugunyaziweko kwamarikhodi asethubeni elihle ekuvezweni eenkambisweni zangokomthetho
Ilwazi lezerhwebo lehlangano yangasese
Ukuvikelwa okugunyaziweko kwelwazi lerhubhululo lomhlanganyeli wesithathu kanye nokuvikelwa kwelwazi lerhubhululo lehlangano yangasese.
Iinzathwezi, nokho, kumele zitjhejwe ngokuqala bonyana phezu kobana zikhona, ikareko lomphakathi lizakudlula ukwalelwa kwelwazi, ngalokho-ke kufanele bonyana imvumo yokufikelela inikelwe:
INGCENYE 7
Imilandu
Umuntu othi ngehloso yokwala ngelungelo lokufikelela ilwazi ngokwe-PAIA, alahle, onakalise namkha atjhugulule irikhodi; afihle irikhodi; namkha enze irikhodi lingasaba ngeliliqiniso namkha enze irikhodi lamanga; wenza umlandu, yeke kuzakuthi nagwetjwako aqalane nehlawulo nofana ukufakwa ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Isikhulu selwazi esithi, ngokuthanda kwaso namkha ngokungakhathali kwaso, sihlulwe kukhambisana nemibandela yesigaba 14 (ukulethwa kwencwajanal), senza umlandu, yeke nasigwetjwako sizakuqalana nehlawulo namkha sifakwe ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Ihloko yehlangano yangasese ethi, ngokuthanda kwayo namkha ngokungakhathali kwayo, ihlulwe kukhambisana nemibandela yesigaba 51 (ukulethwa kwencwajanal), yenza umlandu, yeke nayigwetjwako izakuqalana nehlawulo namkha ifakwe ngejele isikhathi esingadluli iminyaka emibli.
Isigaba 24 seTjhugululelo lesiBili lomThetho weeNdaba zemiThetho, 55 ka 2004 sijamiselela isigaba 90 se-PAIA
INGCENYE 8
Amathendara
Ipendulo ithi, iye, bangakghona. Nokho-ke, ilungelo lokufikelela ilwazi njengawo woke amanye amalungelo linemibandela. Lokhu kutjho bonyana isibawo sokufikelela irikhodi singaliwa nakube kuneenzathu zokwenza njalo ngokwe-PAIA. Nakube abanikeli ngomsebenzi abalobileko bafuna iinzathu zokobana kubayini iKomiti eHlulelako ingazange ibahlunge, khona-ke kuzakumele bona basebenzise umthetho ohlukileko, okutjho, umThetho wokuKhuthazwa kokuPhathwa ngobuLungiswa, 2000.
Amarikhodi amalungana nokwethulwa kwemisebenzi esisekelo
UNosipho uhlala emzini osemakhaya begodu ufuna ukwazi bonyana kubayini indawo yekhabo ungafumani imisebenzi yokwethulelwa amanzi ngetanka kumasipala wendawo yekhabo leyo. Nje-ke wenza isibawo ngaphasi kwe-PAIA kobana afumane imitlamo yokwethulwa kwamanzi emizini yendawo yekhabo. Unikelwa imitlamo leyo ngaphasi kwe-PAIA, bese ufumana bonyana nanyana imitlamo leyo ikhona, kodwana abatjhayeli bamavaterkani beqisa indawo yekhabo amehlo ngombana batjho ayisisendlelenabo ukuya ngokwekontraga yomethuli wemisebenzi yamavaterkani nomasipala. Lokhu kulethwa eenkhulwini zakamasipala, zona-ke zikhombela abatjhayeli bamavaterkani bonyana badlule endaweni yekhabo kaNosipho ukuze abahlali balapho bakghone ukufumana amanzi. Ngiyo-ke lendlela i-PAIA engasetjenziswa ngayo ukusiza abantu ukufikelela imisebenzi esisekelo.
UTsakane wenza isibawo sekumba ye-RDP emNyangweni wesifunda wezeziNdlu ePolokwane ngo-2004. Azange afumane ipendulo ebuya emnyangweni. Nje-ke ufuna ukwazi ngokurhabileko bonyana userhelweni lomnyango lo lokwabelwa ikumba nofana njani. Uqunta ukusebenzisa i-PAIA ukubawa iqhinga elisetjenzisiwako malungana nokwaba iinkumba, godu ufuna ukwazi bona ingabe ibizo lakhe likhona erhelweni labalindileko kanye nemitlamo emayelana nokwakhiwa kweenkumba ze-RDP. Uletha iForomo A lakhe kusikhulu selwazi somnyango, bewafumana ipendulwakhe emalangeni ama-30. Ekufumaneni kwakhe ilwazi, wafumana bonyana ibizo lakhe alikho erhelweni nanyana anelisa imibandela. Ufumana bonyana kwaba butjhapha bezokuphatha bonyana ibizo lakhe lingabikho. Yeke wakhuluma noSomkhandlu wezeziNdlu ePolokwane, owamsiza bona ibizo lakhe lifakwe erhelweni labalindeleko.
UKUZIHLAZIYA
Ngilikhombela njani ilwazi ehlanganweni yomphakathi a tlola incwadi bese ukhokha imali yokubawa b zalisa iforomo A
c zalisa iforomo A bese ukhokha imali yesibawo ema-R 35,00
Ngiyilinde isikhathi esingangani ipendulo a emalangeni ama-30 womsebenzi b emalangeni ama-25 womsebenzi c emalangeni ama-30 wemanaga d emalangeni ama-25 wemanaga
Kumele nginikele iinzathu namkha ngikhombise ilungelo engifisa ukulivikela namkha ukulisebenzisa lokha nangikhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi na a iye b awa
Ngikhombela njani ilwazi ehlanganweni yangasese a tlola incwadi bese ukhokha imali yokubawa b zalisa iforomo C
c zalisa iforomo C bese ukhokha imali yesibawo ema-R 50, 00
Kumele nginikele iinzathu namkha ngikhombise ilungelo engifisa ukulivikela namkha ukulisebenzisa lokha nangikhombela ilwazi ehlanganweni yomphakathi na a iye b awa
Ngenzani nakube angeneliseki ngequnto lesikhulu selwazi somnyango karhulumende namkha lokha isikhulu selwazi singaphenduli isibawo sami a ngenza isibawo sokubuyekeza b ngenza isibawo ekhotho c ngifaka ukuzibilayeza kwangaphakathi d ngenza koke okutjhwiwe ngehla e angenzi nakhunye okutjhwiwe ngehla
Ngifaka kubani ukuzibilayeza kwangaphakathi a isikhulu selwazi b isiphathimandla esifaneleko
Ukuzibilayeza kwangaphakathi kumele kufakwe emalangeni amangaki a emalangeni ama-30
b emalangeni ama-60
Ngenzani lokha nanginganeliseki ngequnto lesikhulu selwazi seKhomitjhini yamaLungelo wabaNtu, umVikeli womPhakathi, umCwaningi Mazombe, iKhomitjhini yezokuLinganiswa ngobuLili namkha lokha isikhulu selwazi seenhlanganwezi singaphenduli isibawo sami a ngenza isibawo sokubuyekeza b ngenza isibawo ekhotho c ngifaka ukuzibilayeza kwangaphakathi d ngenza koke okutjhwiwe ngehla e angenzi nakhunye kokutjhwiwe ngehla
Ngenzani lokha nanginganeliseki ngequnto lehloko yehlangano yangasese namkha lokha ihloko leyo ingaphenduli isibawo sami a ngenza isibawo ekhotho b ngifaka okuzibilayeza kwangaphakathi c ngenza koke okutjhwiwe ngehla d angenzi nakhunye kokutjhwiwe ngehla
Isikhulu selwazi singanikela ngelwazi ngokungakapheleli na
Ngimaphi amaforomo ahlukahlukeneko wemvumo yokufikelela
Nawufumana iforomo lesibawo, kumele isikhulu selwazi senzeni nasifumana bonyana akusiso esilawula namkha esiphatha irikhodi elikhonjelweko
Kwenzakalani lokha isiphathimandla esifaneleko nasihlulwa kunikela isaziso malungana nequnto lokuzibilayeza kwangaphakathi Nje-ke kumele ngithathe maphi amagadango nakunjalo
